Ühel jaanuarikuu laupäeval läksime Lääne-Virumaale, et vaadata sealset Porkuni mõisa, Varangu siniallikaid ja Äntu sinijärve. Selline kaunis sinine laupäev! Porkuni preilil külas. Porkuni mõisa juurde viiv sõidutee oli väga jäine ja kurviline, Pandivere kõrgustikku tõusev tee. Sõit aga tasu ennast ära. Lummavad vaated avanesid mõisahoonele ja seda ümbritsevatele järvedele. Porkuni mõis asub saarekesel keset Porkuni järvesid. Täna tegutseb endises mõisahoones erivajadustega laste internaatkool ja linnuse vahitornis paemuuseum. Järvest saab alguse Valgejõgi. Mõisa taha metsa aga on tehtud kilomeetrine energiarada. Porkuni järv on üks omapärasemaid Eestis. Nimelt on tal kombeks aeg-ajalt kuivada, nii et ainult mudane järvepõhi õhku ahmivate kaladega jääb näha. Järv on allikatoiteline ja sõltub põhjavee tasemest. Kui põhjavee tase langeb paar-kolm meetrit on järv kadunud. Järve taastumine võib võtta aega kuid. Praegu oli järv jääs ja seal oleks saanud uisutada. Järv on kuulus ka mõisas elanud Porkuni preili pärast kelle tema julm vend järve uputas. Põhjuseks armastus. Porkuni preili laulis kuulsaks luuletaja Marie Under, kelle ballaad algab ridadega: Porkuni preili/Marie Under Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl käib heitlevalt üles ja alla, veeroosest suvel ja talvel jääl kui põlev süda lööb valla? See valgus on Porkuni preili hing, mis vee all ei leia rahu: võib puhata tiigis küll kuub ja king, kuid neitsihing sinna ei mahu Miks peab siis see neitsi puhkama vees, kui teised puhkavad mullas? Sest et armu okaspärg otsa ees oli kanda tal juuste kullas. Ja miks seda hinge õnnetut tuul ükski ära ei puhu? – Sest järgmine Porkuni preilist jutt jäänd liikuma rahva suhu. ....www.paemuuseum.ee/porkuni-preili/ Varangu siniallikad talvelVarangu siniallikaid käsin esimest korda ilmetlemas möödunud aasta kevadel ja olin kohaselt lummatud nende ilust. See on uskumatu vaatepilt kui puudevahelt tuleb üks, teine, kolmas kirka sinise veega allikas nähtavale. Tahtsin näha, kuidas nad talvel on. Ja nad on ikka sama ilusad, ainult talvel on nendeni raske jõuda. Nõrgad sillakesed, mis üle jõe metsa suunduvale rajale viisid, olid libedad ja ähvardasid meie raskuse all kokku variseda. Paksu lume sees oli allikateni viivat teed raske leida. Õnneks oli keegi enne meid neid otsimas käinud, jäljed olid ees ja seetõttu õnnestus kaks allikat ikka üles leida. Allikate ümbruses oli aga ilves luusimas käinud. Äntu sinijärvÄntu järvestik koosneb tegelikult kolmest järvest: sinijärv, rohejärv, valgejärv. Ümber järvede kulgeb mõnus matkarada. Kuna jäime hilja peale, siis ei hakanud pikka matkarada läbima vaid tegime kiire tutvumistiiru kolme järve juurde. Järvede vesi on väga puhas ja paistab põhjani läbi. Äntu sinijärv on neist kuulsaim, see on Eesti sügavaim kirkaima veega järv. Jääauk oli sisse raiutud ja ahvatles Peepu oma veetaimestikuga. Ja ta ei pidanudki vastu. Õhtuhämaruses, kui kogu ümbrus oli mattunud sinisesse valgusesse, hüppas Peep jääauku. Selline punkt siis päevale!
0 Comments
Leave a Reply. |
Kategooriad
All
AutorOlen Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi õpilane. Avastan loodust enda jaoks ja proovin seda vahendada ka teistele nii nagu ma ise loodust tajun. |