Septembris käisime kursuseklaaslase Markoga Linnurabas päikesetõusu vaatamas. Karge hommik. Startisin kodust kl 4.30, et jõuda rabsse vahetult enne päikesetõusu. Sõitsime Marko kastiauto kastis päris raba äärde. Marko käskis meil hästi tasa olla, et võimalusel põdraisandat raba ääres näha.
Imeline kogemus on panna räätsad jalga ja sammuda mööda rabamättaid, tunda maapinda õõtsumas ja lirtsumas jalgade all. Tunda levimas magus-mõrkjat sookailu lõhna, maitsta hapukaid-mahlaseid, jänu-kustutavaid jõhvikaid. Näha päikest tõusmas laugaste kohal ja maalimas must-valge maailma värviliseks. Tunnetada looduse ehedust. Hingata puhast õhku ja tunda, et elad, oled olemas. Päriselt. Ei mäletagi, millal seda eheduse tunnet viimati tundsin.
0 Comments
|
Kategooriad
All
AutorOlen Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi õpilane. Avastan loodust enda jaoks ja proovin seda vahendada ka teistele nii nagu ma ise loodust tajun. |