Sellel laupäeval oli jälle rõõm Ainiga rännakule minna. Seekord Kõrvemaa radadele. Lugu algas Venemäe telkimisplatsil tutvustusringiga. Iga retkel osaleja ütles enda nime ja eesnimetähega algava ennast hetkel iseloomustava sõna. See on kummaline, kuidas väljaöeldud sõna hakkab inimest mõjutama ja oma elu elama. minu sõnaks oli "mõnulemine" või "mõnus olemine". Ja nii ka sündis.
Hakkasime sammuma Jussi järvede poole. Rada, mis kulges alguses Kõrvemaa metsade vahel, viis edasi nõmmele. Nõmm avanes oma madala taimestikuga meie silmade ees. Hakkasime mööda nõmme kõndima, astudes sitkele-pehmele kanarbikule, heledatele sambliku laikudele. Varsti jõudsime mäe otsa, kus tegime joogipausi. Janu kustutatud, viskasime ennast nõmmele pikali. Ühel hetkel saabus vaikus. Siis aga hakkasid eestpoolt kostma mahedad helid. Alguses ei saanud arugi, kust nad tulid, aga kui taipasin, et see on parmupill, hakkas ka selja tagant kostma parmupilli heli, moodustades maheda harmoonia. Tekkis tunne, nagu keegi oleks õhulise teki retkelistele peale laotanud, nii et sulasime maaga ühte. Edasi viis rada järvede äärde, mis avanesid oma veerohkuses meie silmade ees. Kalda ääres oli kobras agaralt toimetanud ja mitu maha võetud puud ootas järge kopra ehitistesse paigutamiseks. Siis jõudsime järve ääres asuvale lõkkeplatsile, kus tegime väikese lõuna. Kaks vapramat retkelist kasutasid juhust ja käisid ujumas. Sooja oli vaid kaks kraadi. Neid vaadates hakkas endal seest soe. Tagasi minnes tegime veel ühe puhkepausi, kus kaks retkelist jagasid lugusid kohtumisest loomadega. Üks lugu kohtumisest metskitse emaga, kes inimese abiga päästis oma poja sohu vajumast ja teine, kohtumine hundiga, talle otsa vaatamine, tema kummalise pilgu tabamine. Need lood tekitasid tunde, et inimene on loodusega üks kui ta tajub, et on üks teiste liikide seas. Retk lõppes Kõrvemaa külastuskeskuse grillmajakeses, kus ootas lõõmav lõkketuli ja soe toit. Lõpetuseks kuulasime madalatel toonidel kumisevat šamaani trummi soolot. Mis pimedas ruumis, lõkketule paistel tekitas eriti müstilise ja sooja tunde. Aitäh selle päeva eest!
0 Comments
|
Kategooriad
All
AutorOlen Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi õpilane. Avastan loodust enda jaoks ja proovin seda vahendada ka teistele nii nagu ma ise loodust tajun. |