Sammal on taim, millel on lehed, vars, kuid juuri ei ole ja sellepärast tuleb ta kergesti maapinnast välja kui tõmmata. Otsas eoskuprad, neil ei ole õisi. Sammaltaimede lehed on õhukesed, koosnevad ühest rakukihist. Paljunevad eostega.
Sammaltaimed on igihaljad ja võivad kasvada aastakümneid.
Sammal kasvab tipust ja kõduneb alt poolt. Kõdunevate sambla osade arvelt moodustub huumus. Samblad on rohelised, sest sisaldavad klorofülli.
Sammal kasvab konkurentsivabas keskkonnas - maapinnal, puidul, kividel, tiigis, on niiskete kohtade taimed (ei kasva päikesepaiste käes). Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad, sest nadhoiavad niiskust, et vesi pinnast ära ei uhuks.
Sammaldesse kogunevad raskemetallid, nad on tundlikud ebapuhta õhu suhtes.
Samblateadlane on brüoloog.
Sammaltaimed on igihaljad ja võivad kasvada aastakümneid.
Sammal kasvab tipust ja kõduneb alt poolt. Kõdunevate sambla osade arvelt moodustub huumus. Samblad on rohelised, sest sisaldavad klorofülli.
Sammal kasvab konkurentsivabas keskkonnas - maapinnal, puidul, kividel, tiigis, on niiskete kohtade taimed (ei kasva päikesepaiste käes). Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad, sest nadhoiavad niiskust, et vesi pinnast ära ei uhuks.
Sammaldesse kogunevad raskemetallid, nad on tundlikud ebapuhta õhu suhtes.
Samblateadlane on brüoloog.
- Kaksikhammas. On 2-3 cm kõrge, lõheneb otsast.
- Laanik – kasvab korrustena, saab ära lugeda, mitu aastat on kasvanud
- Metsakäharik. On pikk, tugevakasvuline sammal, värvilt kollakasroheline või heleroheline (olenevalt valgustingimustest). Varred 10-15-20 cm kõrged, korrapäratult sulgjalt harunenud, kohevalt lehistunud okstega.
- Tüviksammal – on omapärane ja kaunis sammal, näeb välja nagu palmipuu
- Lehvik sammal – näeb välja nagu sõnajalaleht, on kõige rohelisem sammal.
- Karusammal on ilus ainult niiske ilmaga, kui ära kuivab, tõmbab oma lehed kokku.
- Kuivanud karusammal.
- Turbasammal – tups otsas, võtab 20x rohkem vett sisse. Kuivades muutub peaaegu valgeks.. Kõdunenud samlakihist tekib turvas (oluline, et ei oleks hapniku juurdepääsu). Turbakiht kasvab 0,5-1 mm aastas. Turvas taastub väga aeglaselt, kulub u 1000 aastat, et samasugune turbakiht taastuks.
- Ulmik
- Teravtipp
- Härmik - kui ära kuivab, siis oleks tal nagu härmatis peal.