- Ekskursioon kevadel 2020. "Retk moodsast kaasajast ürgloodusesse. Viimsi poolsaarel".
- Marsruut – Viimsi keskusest, Põhjakonna trepi juurest Muuga sadama lähedal asuva Baltimaade suurima ümbermõõduga rändrahnu, Muuga Kabelikivini.
- 1. Lubja klindiastang ja Põhjakonna trepp (A-F);
- 2. Mäealuse LKA, kivikülv ja merepõhja mets (G-I);
- 3. Muuga kabelikivi (J).
- •Sihtgrupp – looduse- ja kultuurihuvilised, alates 12. eluaastast – täiskasvanud
- Läbimise viisid – jalgsi ja autoga (mikrobussiga)
- Aeg – 4 h. Raskusaste – keskmine. Kevadel.
Marsruut kulgeb Viimsi keskusest, Põhjakonna trepi juurest Muuga sadama lähedal asuva Baltimaade suurima rändrahnu, Muuga kabelikivini. Teekonnal liigume moodsast ja energilisest Viimsi keskusest rahulikku looduskeskkonda, et nautida metsa vaikust, tutvuda mõningate taimeliikidega ja tunnetada looduse võimsat jõudu.
Alustuseks ronime üles 35 meetrisest Viimsi valla südames asuvast Põhjakonna trepist Lubja mäele ja naudime üleval asuvat vaadet moodsale elamukvartalile ja merele, kust paistavad Aegna saar ja Naissaar. Liigume edasi mööda lubjaklindi astangut ja jõuame Viimsi ülemise majakani, kus kakssada aastat tagasi asus Lubja mõis, mille mõisnik, nagu räägib rahvasuu, oli ühenduses mereröövlitega. Läheme vaatama ka röövlikoobast, kuhu mõisnik laevadelt röövitud varanduse väidetavalt peitis. Edasi viib meie retk aga Mäealuse Looduskaitsealale, kus naudime ürgmetsa vaikust ja linnulaulu. Oma retkel paitame pehmet sammalt ja tärkavaid sinililli, nuusutame karulaugu lõhna. Teekonna lõpus jõuame Kalevipoja maale, kus julgemad saavad hüüda „Mina kivi kuningas!“. Etappide kaupa info on siin
Alustuseks ronime üles 35 meetrisest Viimsi valla südames asuvast Põhjakonna trepist Lubja mäele ja naudime üleval asuvat vaadet moodsale elamukvartalile ja merele, kust paistavad Aegna saar ja Naissaar. Liigume edasi mööda lubjaklindi astangut ja jõuame Viimsi ülemise majakani, kus kakssada aastat tagasi asus Lubja mõis, mille mõisnik, nagu räägib rahvasuu, oli ühenduses mereröövlitega. Läheme vaatama ka röövlikoobast, kuhu mõisnik laevadelt röövitud varanduse väidetavalt peitis. Edasi viib meie retk aga Mäealuse Looduskaitsealale, kus naudime ürgmetsa vaikust ja linnulaulu. Oma retkel paitame pehmet sammalt ja tärkavaid sinililli, nuusutame karulaugu lõhna. Teekonna lõpus jõuame Kalevipoja maale, kus julgemad saavad hüüda „Mina kivi kuningas!“. Etappide kaupa info on siin
Usun, et retk on hea võimalus koos kallite inimestega tähtpäevi tähistada või nädalavahetust nautida, looduses liikuda ja uusi teadmisi saada.
Tere tulemast avastamast üht osa Eestist! Võta ühendust: Marika Kuldkepp, loodusgiid Viimsis, tel 5100980
Kasutatud kirjandus:
A. Hein „Koluvere“. Kirjastus Hattorpe, 2009
H. Relve „Eesti looduse vägi“. Koolibri, 2008
Tädu matkarajal asuvad infotahvlid
„Kolm sajandit Viimsi militariseerimist“. Viimsi teataja, 2007, 30.11, nr 15.
Keskkonnaameti infoleht Röövlikoopa kohta. https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Blogi, vara.ee artiklid, veebruar 2020
„Läikvaabik“ https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi
„Viimsi poolsaare loodusrajad“. Viimsivald.ee, veebr 2020
Tere tulemast avastamast üht osa Eestist! Võta ühendust: Marika Kuldkepp, loodusgiid Viimsis, tel 5100980
Kasutatud kirjandus:
A. Hein „Koluvere“. Kirjastus Hattorpe, 2009
H. Relve „Eesti looduse vägi“. Koolibri, 2008
Tädu matkarajal asuvad infotahvlid
„Kolm sajandit Viimsi militariseerimist“. Viimsi teataja, 2007, 30.11, nr 15.
Keskkonnaameti infoleht Röövlikoopa kohta. https://infoleht.keskkonnainfo.ee
Blogi, vara.ee artiklid, veebruar 2020
„Läikvaabik“ https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi
„Viimsi poolsaare loodusrajad“. Viimsivald.ee, veebr 2020