Rändrahnud ja kivikülv Viimsi poolsaarel
Viimsi on rikas kivikülvide ja rändrahnude poolest, mis jõudsid siia viimase jääaja jooksul, umbes 10 000 -11 000 aastat tagasi. Siin asub Baltimaade suurima ümbermõõduga rändrahn, Muuga Kabelikivi. Aga ka vähemalt veel kolm Eesti Top 100 rändrahnu hulka kuuluvat rahnu: Pärnamäe hiidrahn, Rohuneeme Kivi, Hansumäe rahn ehk Keldrikivi.
1. Kivikülv Mäealuse Looduskaitsealal
2. Pärnamäe hiidrahn (ümbermõõt 31,1, pikkus 12,7, laius 9,2) asub Tamme talu maal ja ligipääsu sinna piiravad keelusildid. 17. koht Eesti suurimate rändrahnude tabelis.
3. Hansumäe rahn ehk Keldrikivi (ümbermõõt 31,2 m, pikkus 10,2 m, laius 7,8 m) asub Muuga sadama tootmishoonete lähedal sanglepa-toominga lodus. Kivi ümber on maapind soine, puud aga suuresti lagunemisjärgus. Kivi on pealt kaetud erinevate samblaliikidega, sh leidub ka tüviksammalt. Kunagi asus rändrahnu kõrval Hansumäe talumaja. Tänaseks on ainult vaevumärgatav sammaldunud kividest alusmüür säilinud. Kurb on, et ümbrus on inimese poolt prahti täis kantud ja mustade kilekottide ribasid leidub nii maas kui ka puude külge seotuna. See ei ole kahjuks koht, kus loodusest saab rõõmu tunda, vaid siin hakkab valus.
4.Rohuneeme Kivi (ümbermõõt 31,4, pikkus 12,1, laius 9,7 m) kõrgub endise Nõukogude sõjaväe territooriumil keset okaspuumetsa. Kivi peale on keegi ajateenija oma nime koos aastaarvuga tätoveerinud. Täna kuulub mets riigile ja kivi läheduses kulgeb terviserada. Kaugemal metsas asub veel üks rändrahn, kuid see ei ole jõudnud Eesti 100 rändrahnu nimistusse. Rohuneeme kivi aga asub rändrahnude edetabeli 6. kohal
5.-6.Muuga Kabelikivi ümbermõõt on 58 m, pikkus 19 m, kõrgus 6,4 m. 2. koht Eesti rändrahnude edetabelis. Muuga külas, Muuga sadama lähedal asub Baltimaade suurima ümbermõõduga rändrahn. Meil läheb vaja vähemalt 25 inimest, et selle kivi ümber kätest kinni hoides ring moodustada. Kui oled julge, roni kivi otsa ja hüüa „Mina kivi kuningas“ ja see on võimas tunne!
1. Kivikülv Mäealuse Looduskaitsealal
2. Pärnamäe hiidrahn (ümbermõõt 31,1, pikkus 12,7, laius 9,2) asub Tamme talu maal ja ligipääsu sinna piiravad keelusildid. 17. koht Eesti suurimate rändrahnude tabelis.
3. Hansumäe rahn ehk Keldrikivi (ümbermõõt 31,2 m, pikkus 10,2 m, laius 7,8 m) asub Muuga sadama tootmishoonete lähedal sanglepa-toominga lodus. Kivi ümber on maapind soine, puud aga suuresti lagunemisjärgus. Kivi on pealt kaetud erinevate samblaliikidega, sh leidub ka tüviksammalt. Kunagi asus rändrahnu kõrval Hansumäe talumaja. Tänaseks on ainult vaevumärgatav sammaldunud kividest alusmüür säilinud. Kurb on, et ümbrus on inimese poolt prahti täis kantud ja mustade kilekottide ribasid leidub nii maas kui ka puude külge seotuna. See ei ole kahjuks koht, kus loodusest saab rõõmu tunda, vaid siin hakkab valus.
4.Rohuneeme Kivi (ümbermõõt 31,4, pikkus 12,1, laius 9,7 m) kõrgub endise Nõukogude sõjaväe territooriumil keset okaspuumetsa. Kivi peale on keegi ajateenija oma nime koos aastaarvuga tätoveerinud. Täna kuulub mets riigile ja kivi läheduses kulgeb terviserada. Kaugemal metsas asub veel üks rändrahn, kuid see ei ole jõudnud Eesti 100 rändrahnu nimistusse. Rohuneeme kivi aga asub rändrahnude edetabeli 6. kohal
5.-6.Muuga Kabelikivi ümbermõõt on 58 m, pikkus 19 m, kõrgus 6,4 m. 2. koht Eesti rändrahnude edetabelis. Muuga külas, Muuga sadama lähedal asub Baltimaade suurima ümbermõõduga rändrahn. Meil läheb vaja vähemalt 25 inimest, et selle kivi ümber kätest kinni hoides ring moodustada. Kui oled julge, roni kivi otsa ja hüüa „Mina kivi kuningas“ ja see on võimas tunne!
RAHVAPÄRIMUS
Suured kivid tekitavad austust looduse vastu ja kannavad endas salapära. Nii on ka rahvapärimuses lugusid hiidrahnude tekke kohta ja suhtest inimesega.
Rahvapärimused Viimsis asuvate rändrahnude kohta, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis „Koobas“.
Rohuneeme Kivi
Vanarahvas räägib, et suure kivi, mis on metsas, olevat toonud Piret, Suur Tõlli naine sinna põlle sees. Seal kohal olid rebenenud põllepaelad ja kivi oli jäänud sinna paika. See kivi on viiekandiline, selle kivi pääl on tantsinud viis paari inimesi. Arvatakse, et see kivi on poolest saati maa sees.
ERA II 223, 58 (13) < Jõelähtme khk, Viimsi v, Rohuneeme k, Kõrtsi t - Evald Reimer ja Eino Poolsaar, Viimsi algkooli õpilased < Emilie Reimer, 53 a (1939)
Muuga Kabelikivi
Kabeli kivi. 1.
Muuga rannal asub suur kivi, mida tuntakse kabeli kivi nime all. Kivi on 8 meetrit kõrge ja 17 meetrit pikk. Selle kivi juures asunud enne külas tuntud Kabekivi Anu hütt. Kui Anu ära surnud, olevat ka vaim kodu käinud. Külas polevat muud juttu olnudki, kui Kabekivi Annu kodukäimisest. Praegu pole Kabekivi Anu hütist küll midagi järel, kuid Kabeli kivi seisab kindlana mererannal.
ERA II 224, 70/1 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v. - Laine Ojap < Eduard Kruusmaa, 52 a. (1939)
Kabeli kivi. 2
Jõelähtmes Muuga külas mererannal on päratu suur kivi, mida hüütakse Kabelikiviks. Seal elanud enne "mungad". Kivis on paar isesugust väikest auku, üht hüütakse soojaks, teist külmaks auguks. Neis pidanud mungad oma raha.
(Pikem. "Kodu" 1914, Jõelähtme kih. kirjelduses.)
E 51016 < Kuusalu khk. - Gustav Vilberg (1920)
Kabeli kivi 3
Muugad eland vanasti siin Muuga külas. Need olid niisugused mustlaste moodi inimesed, käisid mangerdamas külast külla, ajasid palju varandust ja raha kokku. Sõja ajaks nad pannud raha maa sisse aukudesse. Tea kus nad ise sõjaga said, kuid pärast neid pole enam olnud siin. Nüüd seal maetud varanduse kohal, suure kivi ääres mere kaldal, ööseti tuli põleb. Üsna hiljuti leerilapsed leidsid mere äärest hulga raha ja varandust. Tõid koju pool kartulikorvi täit rahasid, preese ja keesid. ERA II 18, 275/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929)
Suured kivid tekitavad austust looduse vastu ja kannavad endas salapära. Nii on ka rahvapärimuses lugusid hiidrahnude tekke kohta ja suhtest inimesega.
Rahvapärimused Viimsis asuvate rändrahnude kohta, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis „Koobas“.
Rohuneeme Kivi
Vanarahvas räägib, et suure kivi, mis on metsas, olevat toonud Piret, Suur Tõlli naine sinna põlle sees. Seal kohal olid rebenenud põllepaelad ja kivi oli jäänud sinna paika. See kivi on viiekandiline, selle kivi pääl on tantsinud viis paari inimesi. Arvatakse, et see kivi on poolest saati maa sees.
ERA II 223, 58 (13) < Jõelähtme khk, Viimsi v, Rohuneeme k, Kõrtsi t - Evald Reimer ja Eino Poolsaar, Viimsi algkooli õpilased < Emilie Reimer, 53 a (1939)
Muuga Kabelikivi
Kabeli kivi. 1.
Muuga rannal asub suur kivi, mida tuntakse kabeli kivi nime all. Kivi on 8 meetrit kõrge ja 17 meetrit pikk. Selle kivi juures asunud enne külas tuntud Kabekivi Anu hütt. Kui Anu ära surnud, olevat ka vaim kodu käinud. Külas polevat muud juttu olnudki, kui Kabekivi Annu kodukäimisest. Praegu pole Kabekivi Anu hütist küll midagi järel, kuid Kabeli kivi seisab kindlana mererannal.
ERA II 224, 70/1 (3) < Jõelähtme khk., Nehatu v. - Laine Ojap < Eduard Kruusmaa, 52 a. (1939)
Kabeli kivi. 2
Jõelähtmes Muuga külas mererannal on päratu suur kivi, mida hüütakse Kabelikiviks. Seal elanud enne "mungad". Kivis on paar isesugust väikest auku, üht hüütakse soojaks, teist külmaks auguks. Neis pidanud mungad oma raha.
(Pikem. "Kodu" 1914, Jõelähtme kih. kirjelduses.)
E 51016 < Kuusalu khk. - Gustav Vilberg (1920)
Kabeli kivi 3
Muugad eland vanasti siin Muuga külas. Need olid niisugused mustlaste moodi inimesed, käisid mangerdamas külast külla, ajasid palju varandust ja raha kokku. Sõja ajaks nad pannud raha maa sisse aukudesse. Tea kus nad ise sõjaga said, kuid pärast neid pole enam olnud siin. Nüüd seal maetud varanduse kohal, suure kivi ääres mere kaldal, ööseti tuli põleb. Üsna hiljuti leerilapsed leidsid mere äärest hulga raha ja varandust. Tõid koju pool kartulikorvi täit rahasid, preese ja keesid. ERA II 18, 275/6 (2) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k., Antsumäe t. < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uueküla k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929)